Õpetame hoolivust, mitte viha

Kool peab olema turvaline koht. Kõigile. Koht, kus õppida, areneda ja leida sõpru. Kartmata oma füüsilise või vaimse heaolu pärast.

2018. aastal tehtud Eesti esimene LGBT+ koolinoorte uuring tõi päevavalgele faktid, mis on rohkem kui kõnekad. LGBT+ noored kogevad koolis rohkelt vaenu, millest nad ei julge tihtipeale õpetajale või mõnele teisele koolitöötajale rääkida. Nad arvavad, et sellest pole mingit abi. Ei julgeta pöörduda ka oma vanemate poole, kartes nende halvakspanu. Samuti ei käsitle õpetajad LGBT+ teemasid koolis piisavalt või siis teevad seda negatiivses võtmes.

Lisaks uuringule kogusime päris lugusid ja kogemusi koolist, kodust ning kaugemalt.
Nii mõneski loos näeme selgelt, kui oluline on, et oleks keegi, kelle poole abi saamiseks pöörduda.

Siin on valik meieni jõudnud lugudest. Kuna lood on saadetud anonüümselt,
siis palusime need sisse lugeda näitlejatel.

Tants kiusuga

“Ma ei taha midagi oma kiusajatele öelda. Soovin vaid mõistvat suhtumist. Vabandamine oleks ka tore, aga seda on vast liiga palju palutud. Samad sõnad neile, kes teadsid ja ei sekkunud. Pealtvaatamine on ka kiusamine.”

Ema süda

“Hakkasin endale haiget tegema. Minu enese-vigastamine oli lisaks küünte katkitõmbamisele pikalt sessioonid juustekitkumisega. Ma kitkusin aastaid juukseid peast”

Usaldusisik

“Olin nende aastatega märkamatult langenud sügavasse depressiooni. Ta oli mulle justkui vanem vend! Kuidas saaks tema mind kiusata? Aga sai.”

Viimane rong

“Viimane kord Balti Jaamas tuli üks nooremas eas noormees minuga rääkima ning küsis: “Mis sa olema peaksid? Ja miks?” Ja siis, et kuidas sa oled selline koledus Eestimaale.”

Ühe õpetaja lugu

“Nende seas oli üks poiss, kes oli iseenesest rahuliku iseloomuga, kuid suutis mingil moel klassikaaslaste seltskonnas alati tähelepanu keskpunktis olla. Rõõmus, seltskondlik ja üldse mitte agressiivne poiss. See kestis kuni üheksanda klassini, kui ühel päeval poiss enam kooli ei tulnud.”

68%

LGBT+ õpilastest on viimase kooliaasta jooksul kogenud vaimset vägivalda oma soolise eneseväljenduse tõttu.

19%

LGBT+ õpilastest on viimase aasta jooksul kogenud füüsilist vägivalda oma soolise eneseväljenduse tõttu.

57%

LGBT+ noortest on kuulnud vaenulikke kommantaare oma õpetajatelt.

21%

LGBT+ õpilastest puudub iga kuu koolist vähemalt ühel päeval, sest nad tunnevad, et koolitee pole turvaline.

48%

LGBT+ noori on koolis kuulnud negatiivseid kommentaare kellegi soolise eneseväljenduse kohta sageli või väga sageli.

55%

LGBT+ õpilastest ütles, et homovaenulikke märkuseid kuuldes ei sekkunud nende kaaslased kunagi.

25%

LGBT+ noortest on kogenud küberkiusamist.

66%

LGBT+ õpilaste kohta on koolis levitatud valesid või kuulujutte.

muudame koolid turvalisemaks

Kõik saavad anda oma panuse turvalisema
hariduskeskkonna loomisel.
Eriti muidugi õpetajad ja koolitöötajad.

Selleks kutsumegi õpetajaid osalema LGBT+ ja teiste haavatavate noorte teemasid käsitlevatel täiendkoolitustel, et saada teada, kuidas integreerida LGBT+ teemasid ainekavasse ning kuidas tagada kõigi õpilaste kaasamine ja toetamine. Loe lähemalt koolituste kohta, tutvu õppematerjalidega ning vaata ka korrektsete mõistete sõnastikku.

Samuti on oluline kaasava keskkonna loomine. Näiteks saab eemaldada tualettruumide ustelt sugu eristavad sildid, et transsoolised lapsed saaksid hirmuta käia tualetis. Või luua erinevaid sõbralikud aktsioone nagu mitmekesisust väärtustavad näitused.

Sõna jõudu ei saa alahinnata. Vaenulikke kommentaare saab ennetada vägivallatu ja kaasava verbaalse ruumi loomisega. Tuleb reageerida LGBT+ teemadest lähtuvatele naljadele ja mitte jääda pealtvaatajaks. Täiskasvanud peavad olema julgemad.

Turvalisema ja kaasavama keskkonna loomisel saavad kindlasti eeskuju näidata nii koolijuhid kui ka Haridus- ja Teadusministeerium, kes julgevad avalikult rääkida LGBT+ õpilastest ja teemadest hariduses.

Ja igaüks, kes tunneb, et meie koolid peaksid olema turvalisemad, saab anda oma panuse annetuse näol.